Analüüsivõime, oskus infot vastu võtta, töödelda ja kasutada on inimeseksolemise üks suuri erilisi võimeid ja tänapäeva ühiskonnas ka möödapääsmatult vajalik, et elus toime tulla. Kogu inimkonna loodud elukorraldus ja süsteem toetub mõttemeele efektiivsusele. Juba pisipõnnist peale koolitatakse igaüht meist oma mõtlemist võimalikult dominantselt kasutama.
Seepärast on arusaadav, et ühel hetkel kujuneb minateadvuse arengus mõtlemine identiteedi peamiseks osaks ja „mina” kui selline samastub mõtetega, mida konkreetne inimene mõtleb. Loomulikult on oluline realiseerida oma inimlikke potentsiaale optimaalselt ning mõtlemisvõime on väga oluline inimese tunnus ja omadus. Ometi, siin on üks suur aga – inimene on palju rohkem, kui tema mõtlemine ja palju rohkem ka kui tema tunded ning füüsiline keha.
Eckhart Tolle on selgitanud nii: „Mõistus on sihipärasel ja õigel kasutamisel suurepärane vahend, kuid selle väärkasutamine on väga ohtlik. Tegelikult polegi küsimus selles, et sa oma mõistust valesti kasutad – enamasti ei kasuta sa seda üldse. Sinu mõistus kasutab sind. See on haigus. Sa usud, et sina ja su mõtted on üks ja sama. See on pettekujutelm. Vahend on sinu üle valitsema hakanud.
Ristsõnade lahendamine ja aatomipommi ehitamine ei tähenda veel, et sa oma mõistust kasutad. Koerad armastavad konte närida ja mõistus armastab probleemidega rammu katsuda. Seepärast ta lahendabki ristsõnu ja ehitab aatomipomme. Sina ei tunne kummagi vastu huvi. Las ma küsin sinult nii: kas sa suudad oma mõtted soovi korral välja lülitada? Kas oled leidnud selle nupu?”
Seda inimeseksolemise rikkalikust, mis asub väljaspool ühte domineerivat tahku – mõtlemist – aitab illustreerida suurepäraselt vana india mõistulugu, mis tõsi küll viitab pigem Looja mõõtmatusele võrreldes religioonide vaatenurkadega. Aga inimene on ju Looja näo järgi tehtud, seepärast kordub sama muster ka tema puhul.
Lugu ise on järgmine:
Viis pimedat meest katsusid elevanti.
Esimene pime mees võttis elevandi jalast kinni ja ütles: „Ma arvan, et elevant on nagu puutüvi.”
Teine pime mees võttis kinni elevandi londist ja ütles: „Elevant on nagu suur madu.”
Kolmas pime mees ütles elevandi külge katsudes: „Elevant on nagu suur sein.”
Neljas pime mees katsus elevandi kõrva ja arvas: „See on nagu lootoseleht.”
Viies kompas elevandi saba ning leidis: „Elevant on pintsli sarnane.”
Pärast seda jätkasid nad oma teed ja nii kaklevad nad tänini selle üle, mis see elevant tegelikult oli.
Käsitledes inimest tervikuna (loe: elevandina), saab ka teraapiaprotsess olla päriselt toimiv ja aidata inimest enda terviklikkusega taasühendusse. Selles seisnebki holistilise regressiooniteraapia sügavus ja efektiivsus. See võimaldab tutvuda ja ühendust saada kõigi iseenda tasanditega (loe: elevandi kehaosadega). Ja seeläbi saab avaneda inimese elusus, vägi ja paljusus.
Seda viimast sõna kasutas Kübarsepp, meenutades Alice’ile just seda sama: „Sa oled oma paljususe kaotanud.” (“You’ve lost your muchness.”, Lewis Carroll „Alice Imedemaal”, eestikeelne dubleering Tim Burtoni samanimelises ekraniseeringus, 2010). See on minu arvates imetore sõna kirjeldamaks inimese mitmetasandilisust.
Mõtlemisest ei piisa lihtsalt sellepärast, et Sinus on palju rohkem. Avasta enda paljusus!
